Head vehklemispere liikmed, austatud treenerid, sportlased, lapsevanemad, toetajad ja sõbrad!

Hea Gerd, EOK asepresident!

Alustan sellest, et tänan Eduardi, kes kutsus mind täna laste ja noorte jõuluturniirile La Spada vehklemisklubisse. Tulen siia otse sealt, hästi väikeste ja natuke vanemate laste-noorte võistluselt. Eduard avaldas lootust, et ühineb meiega 17:30 paiku. Kui ei ole noori, ei ole vehklemisel tulevikku.

Jõuluaeg on kingituste jagamise aeg, jõuluaeg on kokkuvõtete tegemise aeg, jõuluaeg on rahu ja lepituse aeg, jõuluaeg on tulevikku vaatamise aeg, mida teeme armastuse ja lootusega, et see, mis ees seisab on veel parem ja helgem.

Vahel võivad jõulud olla kurvad. Täpselt kolm aastat tagasi, 24. detsembril sai minu poeg teada, et tema kolmekuune poeg põeb verevähki, mis esineb ühel miljonist ja et ellujäämise võimalus on imeväike. Järgnes üle maailma doonori otsimine, luuüdi siirdamine, kolm kuud haiglas päevast päeva elu eest võitlemist. Siis öeldi, esimene ime on sündinud, võite koju minna. Kusti vajab veel palju imesid. Ehk tasub täna mõelda neile, kes meie abi vajavad rohkem, kui oskame ise arvata …

Täna vaatame tagasi 2025. aastale, mis on olnud täis pingutust, kirge, võite ja väärikust. Vehklemine on ala, mis nõuab teravust, täpsust ja südikust – ning just neid omadusi on meie sportlased sel aastal erakordselt selgelt näidanud.

Kallid sportlased! Teie olete Eesti vehklemise süda ja hing. Teie võitlustahe, teie pühendumus ja teie tulemused on see, mis paneb kogu Eesti uhkusest sirgemalt seisma. Aasta 2025 oli Eesti vehklemisele väga edukas. Katrina jätkas oma muljetavaldavat teekonda maailma tipus, Irina tõestas taas säravalt, et kogemus ja klass ei kao ning meie naiskond näitas Vancouveris maailmale, mida tähendab Eesti võitlustahe.

Hea meel on tõdeda, et meil on sirgumas ka väärikas järelkasv kui vaadata Oliveri, Julia või kadettide noormeeste tulemusi 2025.aastal.

Suur tänu kuulub ka meie treeneritele. Teie olete Eesti vehklemise nähtamatud kangelased – need, kes seisavad sportlaste kõrval nii rõõmus kui raskuses, kes kujundavad iseloomu, kasvatavad distsipliini ja hoiavad meie ala elujõulisena.

Soovin avaldada siirast tänu eelmisele juhatusele. Teie töö ja teie pühendumus on loonud aluse, millele saame täna toetuda. Suured tänud president Peeter Järvelaiule tehtud töö eest!

Tänan südamest ka meie peasekretäri Aivar Paalbergi, inimest, kelle igapäevane töö on raske, vastutusrikas ja sageli nähtamatu.

Eesti vehklemine on tugev siis, kui me oleme ühtsed ning juhatus, liikmesklubid, treenerid, sportlased ja toetajad hingavad ühes rütmis – ja lõpuks seista ühiselt ühe eesmärgi nimel. 2026. aasta toob uusi väljakutseid ja uusi võimalusi. Meie eesmärk on jätkata süsteemset tööd, tugevdada järelkasvu, toetada tippsporti ja hoida Eesti vehklemine seal, kuhu see kuulub – maailma tippude seas.

Maailm on väga väike. Täna esineb meile siin maailmanimi Villu Veski, kelle esimene õpetaja oli Vello Tikerpalu. Täiesti juhuslikult on siin meiega täna maailmanimi Gerd Kanter, kelle isatalu ja Vello isatalu olid naabertalud. Gerdi vanaisa Jaan oli mees, kes õpetas Vello Tikerpalu malet mängima. Vello oli muideks Peru koolis kehalise kasvatuse õpetaja.

Velloga seondub esimese õpetaja ja treeneri temaatika. Tasub minna internetti ja sisse lüüa sõnad Villu Veski ja Vello. Saate kõik lugeda, kuidas Villu oma esimest õpetajat armastas ja austas. Esimene treener ja tema panus laiemas pildis on kild iga sportlase elus, mida ta kannab endaga kaasas terve elu ja seda ei saa kahesuunaliselt ala- ega ülehinnata.

Minu esimene õpetaja oli karate treener senseiLembit Kolk, kellega mul on siiani väga hea läbisaamine ja kes oli üks esimesi inimesi, kes mind vehklemisliidu presidendiks valimise järel õnnitles.

Lähme koos edasi sellega, mis meid ühendab. Nimetagem seda redeli keskmiseks pulgaks. Isegi kui esineb mingeid eriarvamusi, siis ka sellisel juhul on alati olemas ühisosa, mida on võimalik redelipulgaks fikseerida. Redel on universaalne vahend kõigile, sõltumata arvamusest, ülesronimiseks, edasiliikumiseks.

Tulin siia, et jagada oma kogemust tippsportlase, treeneri, kohtuniku, lapsega spordivõistlustele sõitva lapsevanemana. Ma ei tulnud kedagi õpetama, kui just keegi ei soovi minu käest võtta laulutunde, mida (õpetaja ametit) olen mõnda aega pidanud.

Aitäh teile kõigile – igale treenerile, sportlasele, kohtunikule, lapsevanemale, toetajale ja vabatahtlikule.

Aitäh, et olete osa meie loost.

Aitäh, et usute Eesti vehklemisse.

Soovin teile rahulikku aasta lõppu, rõõmsaid pühi ja edukat uut aastat. Olgu 2026. aasta veelgi teravam, täpsem ja võidukam.

|